KIGALI, 7 mai 2004 (AFP) - Le président rwandais, Paul Kagame, a souhaité vendredi à Kigali que le Rwanda puisse se réconcilier avec les "étrangers" qui portent, selon lui, une part de responsabilité dans le génocide de 1994, a constaté un journaliste de l'AFP.
C'est le monde à l'envers.
 
Le Président Paul Kagame prône la réconciliation avec les "étrangers"... Et que font les Rwandais dans cette grand-messe de la réconciliation, sans les "étrangers"?
 
"Dans la guerre pour mettre fin au génocide (...) nous avons tué des auteurs des massacres", a-t-il reconnu, avant d'ajouter: "Nous n'allions tout de même pas les embrasser ou leur serrer la main".

"Celui qui est mort car il était un auteur du génocide ne mérite aucun pardon, et en tout cas pas le mien" . (Paul Kagame, discours d'ouverture de la grand-messe de la réconciliation tenue à Kigali le 7 mai 2004)
 
Cette grand-messe de la réconciliation organisée par Paul Kagame et sa Réconciliatrice en titre, Madame Fatuma Ndangiza, avait-elle pour objet de pardonner les morts (notamment victimes innocentes de la soldatesque de Paul Kagame)?
 
Nos morts rwandais, ou plutôt les siens, lui ont-ils jamais demandé pardon? Et de quoi, SVP? De les avoir massacrés impitoyablement? Et c'est encore eux qui doivent lui demander pardon ???!!! Pardon qu'il leur refuse d'entrée de jeu ???!!!
 
Au fait, à quoi riment ces grands-messes de l'humiliation (ou plutôt de la réconciliation) que Madame Fatuma Ndangiza organise à grands frais?
 
Puisque Paul Kagame refuse son pardon aux morts victimes de sa soldatesque, qui ne lui d'ailleurs avaient rien demandé (et pour cause), la grand-messe de la réconciliation ne devrait-elle pas être déclarée illico close, faute de protagonistes à réconcilier?
 
Les "étrangers" qui méritent le pardon de Paul Kagame ne sont pas là, et les morts rwandais qui ne méritent aucun pardon du même Paul Kagame non plus. Que font encore les Charles Karemano, Gratien Rudakubana, Christophe Mfizi et autres Charles Nyandwi dans cette galère? Et que comptent-ils répondre face à ce cynisme d'Afande PC Paul Kagame?
 
Si nos parents, nos amis et connaissances, ont été massacrés, sans aucune forme de procès, par la soldatesque de Paul Kagame qui ne faisait qu'exécuter les ordres que celui-ci lui avait donnés, c'est parce qu'ils étaient tous auteurs de génocide !!!
 
Quel cynisme !!! Quel cynisme !!! Quel cynisme !!!
 
Entre Afande PC Paul Kagame et ses courtisans lèche-bottes, le plus écervelé n'est pas celui que l'on pense.
 
Banyarwanda, Banyarwandakazi,
 
Réconcilions-nous !!! (applaudissements)
 
Si je vous tue, que je tue vos parents, que je tue vos enfants en bas âge, sans aucune forme de procès, c'est parce que vous ne méritez aucun pardon, auteurs de génocide que vous êtes, de père en fils !!! (dixit Paul Kagame, 7 mai 2004). Au demeurant, si vous êtes encore vivants, ce n'est que grâce à ma magnanimité et à ma mansuétude !!! (applaudissements)
 
Réconcilions-nous donc. Buvez, chacun à tour de rôle, le breuvage infect de cette cruche attachée à un licou !!!
 
Nous connaissons déjà la réponse des lèche-bottes [1].
 
Et vous, netters? Je vous engage à adopter une attitude courageuse comparable à celle de ces vaillants combattants de la compagnie RUGILI qui ont refusé de boire un tel breuvage infect attaché à un licou que leur proposait Yuhi Gahindiro [2].
 

Ngo ingoma ntigira umunyina igira umuyoboke. Nimucyo natwe  duhakwe tuzatahe
vuba mu gihugu, tuzakirambemo, tukibyariremo abana bazahakwa nkatwe
bikabatunga, muze duhakwe. Muze duhakwe tureke kuvuga ubwisanzure mu izina,
tureke abicwa bapfe niba  natwe bitinze kutugeraho, tureke abafite ibyaziha
bisahurire nibadukundira baduhake tubayoboke, baduhakishe ibyo badusahuye,
nibatera indirimbo twikirize nk'uko kera twagiraga tuti ramba, sugira,
sagamba,  tera imbere muri muvoma.. Muze duhakwe batugurize amafaranga nta
garantie, twubake i Masaka tubarekere i Nyarutarama, baduhe imyanya
tubakorere ibibananira babyiyitirire,  tubaramye tubatukire uwo bashate
tumwihohoreho twihishe, nitutanamwihohoraho azabyumva kandi, iyo amagara
ateye hejuru umwe asama aye undi agasama aye. Ndetse n'iyo ateye hejuru ari
abiri, uhigika uwo muri kumwe, aye agaseseka ugasama ayawe, nimuze duhakwe.
Nimuze duhakwe dusubire twemere dutange utwo dufite tugure uburenganzira
buke ku bw'abandi, twige ibitigwa ariko twige, ubwo batwirukanye mu bucuruzi
ari bwo bwagenerwaga imburamajyo, twemere tubacururize ibyo basahuye,
imfubyi uyisiga yinogereza  kandi Nzabandora ni umwana w'umunyarwanda,
nimuze duhakwe. Muze duhakwe dutore ijana ku ijana nk'uko twabigenje kera
kose dutora abaje kutumarisha umuhoro, naba n'ubu, badukange duhunge
baduhonde tunoge, dutegereze ko Musa avuka nk'uko byagenze muri 1990, ariko
muze duhakwe tuve mu byo turimo, ingoma ntigira umunyina igira umuyoboke.
Mucyo duhakwe, baduhe abatwiciye babayobotse mbere badutware tunume,
nibatwica tumenye ubatuma uwo ari we kandi araba yorosoye uwabyukaga, kuko
bitazaba ari ubwa mbere batwica bavuga ko babitumwe . Ariko mwaje tugahakwa,
amarira batubujije kurira tukayareka akaba amwe y'umugabo atemba ajya mu
nda, tukareka bakadusya, bakadukomeretsa ko haguma ruseke, mwaje tugahakwa
ko abanzi bacu bahatswe bakaba baradusumbije ubutoni?

Muze duhakwe, turebe akarengane, tukazirikane tuzunguze umutwe, tumenye ko
ntaho twavuye nta n'aho twajyiye, twibagirwe iyi myaka icumi ishize
twibeshya ko twatsinze, dutangire tubeho nk'abatsinzwe ariko tubeho. Ubu aho
buri wese ari biragaragara ko yakanuye akabona, abona ko igitugu ari
igishyitsi gishibuka igitugu kikarabya igitugu, abona ko igitugu kibyara
ikindi bisa bidasangiye inkomoko, nimucyo duhakwe natwe twige kuvugira
ingoma imivugo, iseke igororoke dutahe iwacu tuhahakwe, dupfe duhambwe
dutegereze izuka ry'abapfuye, kuko uwatuvumye yanze kutuvumura.

Muze duhakwe, twe kwicuza impamvu twarokotse, tubyishimire tubishimire
Imana, duhumirize twe kuririra abandi na bo ntibatuririye bamwe
baranatwishe, n'abacu bake dusigaranye,nibabica dufate ko ari itsembabwoko
rikomeje, nibabakenesha nkana twumve ko ari akarengane k'ingoma zisa
zitagira isano zibasira abantu bamwe buri gihe, turebe aho abiyemeje
kudusonga bazageza.
Mwaje ariko tugahakwa ko  guhakwa bibeshejeho bamwe biyemeje kuba uko bari,
tugahakwa tukaramya uwimye ko ingoma zose zibambwa mu mpu? Muze duhakwe muri
kiriya gihugu dusangiye ariko tudasangiyemo  ibibazo. Muze duhakwe,
duhekenye ibigori mu ruhame tutarigeze tubiguguna,nta wuzaduseka ni umwera
uturutse ibukuru.
Jye niyemeje guhakwa, sinzongera kugira uwo nenga ko arenganya, aramaze.
Sinzongera kuvuga ko abarokotse bahinduwe kampe nkabyinane, sinzongera ariko
kuvuga ko abaturage muri rusange bakeneshejwe nkana. Uzumve kandi ngo
ndongera kugaya ko umutungo w'igihugu wose witwariwe n'abantu ku giti cyabo,
igihugu bakagihindura Kigali yonyine akaba ari yo yubakwa.. Naho abo ba John
  Nkongoli bafunze nzajya mvuga ngo muryane bana banjye mwariye kamwe. Abo
ba Bizimungu bafunze sinzongera kubavuga, nzajya mvuga ngo mubareke bapfa
icyo bazi, ngo mbese ubundi uwabashutse ko intambara ibyara demokarasi ni
ryari? Naho uzambaza impamvu abarokotse itsembabwoko ntakigira icyo
mbavugira, nzamubwira ko buriya Leta yasanze badahuye n'umurongo yagennye,
ibafata nk'amapfundo atuma umweko uba mugufi. Ntushobora kuyakuraho ngo
utawuca, urushaho kuyakaza ngo abe mato umweko ugukwire kugeza ubwo azahwan
bigasazana uyaniga buri munsi.. Kugira kandi ngo uwo mweko ugufate ugomba
kuwukoraho irindi pfundo ryo guhuza andi. Ngayo nguko uwumva yumve. 
Nibakomeza kunshyira ku nkeke nzababaza nti ariko ubundi afandi PC
ntiyababwiye ngo "harya ubundi abo ba  savayivazi (survivors) ni nde
wababwiye ubundi ko barokotse ariko?"Ubwo se sinzaba mbikoze ra? Nibambaza
ngo abasirikare bavanzwe n'ababiciye imiryango ni kuki ntacyo nkibavugaho,
nzasubiza ko imirimo y'amaboko ari ugufatanya ko bashatse babyemera bitaba
ibyo bakaba bakuruye amacakubiri. Iby'amashyaka atigenga byo nzababwira ko
amashyaka atagomba kubaho, ko ari imitwe ya politiki kandi ko abahigi benshi
bayobya imbwa ko ntacyo FPR itakoze. Ko ndetse niba hari n'uwo yaba
yarahemukiye ikaba yamwica, ko abe bakwihangana kuko utarya umuleti utabanje
kumena amajyi. Abavuga igifaransa nibambaza niba ntabona ko badidindijwe,
nzabasubiza ko bagomba na bo kubangamira ibumoso bigacamo, mbabwire kandi ko
French ari ururimi rw'abicanyi bakwiye kureka . Naho abize badafite akazi bo
nzababwira ko bagomba kukishakira, utakabonye agahunga kuko u Rwanda atari
gereza. Aba Tingitingi bashobora kuzambona mu nzira bakambaza impamvu
ntababaza icyo mbatekerezaho. Nzababwira ko nabonye barahawe imyanya ikomeye
ngatinya nk'uko namenyereye gutinya abategetsi kuva na kera. Nibambaza niba
nshyigikiye ko haba imanza z'abishe bene wabo muri Congo nziyambura guhakwa
mvuge ukuri nibashaka banyice. Nzababwira ko nta wabatumye muri Congo kuko u
Rwanda mbere ya byose. Nongereho ko ibyaha byakorewe muri Congo badahanirwa
mu Rwanda ko bihanirwa aho byakorewe. Mbabwire kandi ko Leta yacu, nzaba
namaze kuyoboka, idashobora gushoza urubanza idafitemo inyungu" pas
d'intérêt, pas d'action". Nzababwira kandi ko iby'abo bibareba kuko bivanze
n'abicanyi bakoze itsembabwoko bakabigwamo. Nzababwira na bo biyumanganye
nk'uko abarokotse itsembabwoko biyumanganije, bakumirwa,  bo bariciwe bazira
gusa ubwoko bwabo. Nibakomeza kumbaza, kubera kwanga kwiteranya na bo kuko
nta wamenya, nzababwira ko Mzee abumva vuba bashobora kumubariza mu nama zo
mu ruhame. Ab'i Byumba bo nzababwira ko bagomba kuba baretse. Ko kugeza ubu
afandi PC yishyuye inzu yabayemo arwana i Byumba, ko nyuma y'imyaka
igerereye n'aba Nyacyonga azabibuka akabishyura imyaka yabo batasaruye. Naho
iby'abantu babo bishwe mu rugamba rwo kwibohoza byo, nzababwira ko ari
ibyaha by'impande zombi, kandi ko ingabo ubu zose zavanzwe, bakwiye
kubyihanganira nk'uko Bazivamo yabigenje. Abacuruzi nibambaza icyo mvuga ku
misoro, nzababwira ko Leta ikeneye kwiyubaka ihereye ku bayigize. Nzababwira
rero ko buri wese mu bayigize, buri musirikari mukuru udapinga, buri
muryankuna, nanjye uzaba wayobotse kuva ubwo, tuzabanza tukubaka igorofa i
Nyarutarama, tukagira imodoka ebyiri zikomeye kandi zigenda mu mihanda
igoranye igana aho  twakebesheje ibikingi kuko tuzaba turi
abategetsi-borozi, tukagira compte y'amadevise muri banka, hanyumaaaa,....
tukigabanyiriza imisoro y'ibyacu n'iyabo. Bazihangana kandi kuko kugeza ubu
barihanganye. Abo mu Mutara nibanganyira, nzababwira ko abana babo barwanye
nabi bakagwa ku rugamba ko rero bagomba kureka abafite abana babo bakomeye i
Kigali  bakagira amariba bakorora. Ko niba bibarakaje bajya gutora Museveni
nk'uko bamenyereye, ko niba ari abadutora tutazababura  i Gisenyi na
Ruhengeri ureke abo ba Nyamutara banze gutora itegeko-nshinga. Nzababwira
kandi ko atari ababyeyi beza, ko habyaye nyina wa Gahima Gerard na Théogène
Rudasingwa we wabonye Doctorat Honoris Causa bigatuma na afandi PC ayihabwa
ngo atagira ipfunwe. Nibambaza impamvu Kabayija agitegeka yarabiciye inka
akabamenera amata, nzababwira ko amata y'inka z'inyarwanda atakigezweho,
mbabwire kandi ko Kabayija ari umuhanga cyane nta wamusimbura.

Muri kaminuza ndabazi bazambaza impamvu uvuye Mugunga ahita abona Bourse
abasanzwe barazibuze nzababwira ko tugomba gukora "positive discrimination"
kandi ko nta kandi gahato tugihinduza abantu kutwemera kuko tugomba kuva
muri Congo. Nzababwira ko izo bourses ari zo zireshya abatahutse kutuyoboka.
Birashoboka ko bamwe mu bapfakazi ba nyuma ya 1994  bambaza impamvu
abaturage bakomeza kwicwa harabaye intambara yo kwibohora. Nzababwira ko 
nta gihe abanyarwanda batapfuye, hanyuma mbabwire ko iperereza rigikomeza.
Nzatanga ripoti kuri abo bapfakazi banga kwibagirwa, babahe imyanya
baceceke. Nibyanga kandi, ubwo Leta izareba ukundi yabigenza bareke
kubangamira imigambi twiyemeje.
Abavuye i Burundi bazambaza impamvu ntacyo nandika ku busumbane hagati yabo
n'abavuye i Buganda. Nzabasubiza nkomeje ko bafite Murigande na Ngarambe bo
kuba reprezentinga ( kubahagararira), ko abo bahagije kandi ko nibumva
bibababaje bazasubira i Burundi kuko perezida Ndayizeye na we ari mu bo
twababariye itsembabwoko yadukoreye n'ubwo atadusabye imbabazi bwose. Bizaba
bihagije kandi, kuko na bo kudakurikirana abakoze itsembabwoko  nabonye basa
n'abatabirwanya, ngo bafuma barekera iyo abapfuye barapfuye, ngo kandi na bo
«  bapfiriwe » abantu kimwe n'abavuye i Bugande. Abavuye muri Congo bo
nzababwira ko tukibakeneye mu rugamba rukomeye ngengamutungo rubera muri
Congo, ko icyakora uwashaka gushinga Université muri bo yayishinga, apfa
kuduhamo imigabane . Nibakomeza kumpatiriza, nzababwira ko ntagihe batiguze
ngo babeho ko bagomba kwemera bitaba ibyo hagakora article 15.
Abaturage nibambaza impamvu amasambu yabo asigaye yishyura imisoro,
nzabasubiza ko ubutaka ari ubwa Leta kandi ko ntaho byanditse ko bagomba
kugira isambu. Nibambaza impamvu icyaro kitazamuka nzababwira ko tutafashe
icyaro twafashe imigi, kandi mbabwire ko niba bateye hejuru bazaba bakuruye
amacakubiri, ko bazakomereka rero. Ibyo byose nzabikora umutima wanjye
utabyemera, ariko mpemuke kandi nongere ndamuke, sinzishyira ngo nizane
nzishyira gusa abandi bizane birabareba. Noneho ariko nihagira uwiha
kubangamira Leta yacu nzamubwira ko noneho namenye ubwenge ntagihubuka nka
kera muri 1991 ko nakanuye nkabona kandi ko nageze aho inzira irangirira,
ariko nitwiherera nzamubwira ko umuntu abura se atabura shebuja. Niba hari
n'uwo nkeka ko yandega ayo magambo aremereye, nzi ko atazumva ibyo mvuze,
kuko abwirwa benshi akumvwa na bebe yo.
Harya ubwo  nyine ko  jye niyemeje guhakwa, wowe uzaza ryari?

Ubwanditsi
 
[2] Il s'agissait, à l'époque, d'une séance d'humiliation organisée par Yuhi Gahindiro à l'intention de la Compagnie RUGILI des ABAKEMBA [1] qu'il avait convoquée à la Cour à des fins similaires. Dans la case destinée à la réception de cette Compagnie, Yuhi Gahindiro avait fait placer une cruche géante, remplie d'une boisson imbuvable. Au col de la cruche géante, il avait fait attacher un licou (INKOMO), dont l'autre bout avait été lié autour du piquet de la case. Le symbolisme était clair: ces guerriers étaient des chiens (des lâches), dignes de boire du cidre attaché à un licou. Le monarque lui-même tint à présider la réception. Il appela d'abord le héros Muvubyi, fils de Mutemura, le directeur des combats au Camp des Marches de Munyaga et l'invita à boire le premier. L'interpellé se leva en déclamant ses hauts faits:

MUVUBYI wa Mutemura

Ndi inkura ya Nkwaya

Ndi inkuba ya Nkombe

Ndi inyamaswa y'inkaka ya Nkanika

Ndi ingwe y'amarere

Ndi imbogo mpilima mu rugamba, abanforera ntibampamye imyambi,

Ndi inzovu ndende y'i Munyaga

Nsumba Abarasa n'Abahilika

Reka Abarejuru bo ntitugira ihuliro

Ibyo nkora birankwiye

Si ndi ingimbi, ndahamye.

Mu Rushikili rwa Mugesera nataye inkomo

sinanywa ku nzoga ishumitse.

KANZIRA ka Burindi

Ndi rubimbura rwa Kiroha
ndi umugabo wa Kigeli
sinanywa ku nzoga ishumitse.
 
NTABWOBA bwa Muhama
Ndi intwali ihindanye amacumu
rudahururiza umuheto ubusa
rwa Muhabwa
Indinzi ya gica-mbwa
sinanywa ku nzoga ishumitse.
 
GATUKU ka Rubango
Ndi intamati y'Ijuru
ya rwinjira-mirera
nyil'ingabo yakubise uruguma ku mutwe wa Nkingi
sinanywa ku nzoga ishumitse.
 
MUROBOLI wa Rwamagaju
Ndi mwiza w'abagabo
wa runesha-abarambira
mu icuraburindi, mu nkongi,
ku rugamba ndaratwa
mu icuragana ry'ingungizi
nabaye impambana-rubango;
mu Mutamenwa wa Nkingi nataye inkomo
sinanywa ku nzoga ishumitse.
 
BIGARURANCURO bya Rukikira
Ndi intwali y'indinda
ya rugema-nduru
ingoma y'indongozi
nayimaze amarara
ingabo zirwana Kirehe cya Murwa.
Mu mutamenwa wa Nkingi nataye inkomo
sinanywa ku nzoga ishumitse.
 
VUNINGOMA ya Muvunyi
Ndi intwali icura inkumbi
ya ruhangaliza ingogo:
Rugarama rwa Nyankoni
natumye Abakemba bambara inkindi!
sinanywa ku nzoga ishumitse.
 
GIHAVU cya Mutabazi
Ndi intwali bisunga
ya rusesa-myugariro:
Isake nabikiye mu rugo rwa Mudiligi.
Kirwa na Kigarama nataye inkomo
sinanywa ku nzoga ishumitse.
 
RUVURAJABO rwa Sekarema
Ndi impama-rugamba
ya rwabyuma
Impfizi inesha urugamba
Aba bose mbaruta uko bangana
sinanywa ku nzoga ishumitse.
 
MUDIHO wa Mirindi
Ndi rubanza rwa Mpabuka
Mugemancuro wa Kirenga
mu Mutamenwa wa Nkingi nataye inkomo
sinanywa ku nzoga ishumitse.
 
SENYEGESA
Ndi iyo hejuru
ya rukumbagaza
ndasana mu makuba
amakura-mbwa yaza
nkiziguza ibigondo
na Mbogo ya Cyabagamba
sinanywa ku nzoga ishumitse.

 

"Dans la guerre pour mettre fin au génocide (...) nous avons tué des auteurs des massacres", a-t-il reconnu, avant d'ajouter: "Nous n'allions tout de même pas les embrasser ou leur serrer la main".

"Celui qui est mort car il était un auteur du génocide ne mérite aucun pardon, et en tout cas pas le mien" .
 
Ces deux déclarations sont sorties de la bouche "propre" du général Paul Kagame, "président de la république", malgré lui.  De coupable présumé il se fait passer, contre toute logique, pour un donneur de pardon! 
 
Où allons-nous?
 
Comment le président Kagame entend-il marier ces nouveaux arguments avec ceux qu'il avançait jusqu'ici pour justifier son refus de collaborer avec les instances judiciaires internationales?  A-t-il si rapidement oublié que jusqu'ici son argumentation principale était que la justice rwandaise avait déjà réglé le problème des crimes commis par les soldats du FPR en punissant elle-même ces coupables?
 
Maintenant, il assume tout d'un coup qu'il n'y a pas eu de coupable parmi les membres de l'armée du FPR car, dit-il, tous ceux qui ont été tués par cete armée l'ont été parce qu'ils étaient auteurs du génocide.
 
Ce revirement dans les arguments de défense du président Kagame concrétise sa décision d'assumer officiellement que tous les crimes commis par l'armée du FPR l'ont été sur ordre du chef suprême de cette armée.  Cette démarche ne fait que confirmer ce qui se savait déjà, à savoir qu'aucun acte criminel n'a été commis au hasard par l'armée du FPR.
 
Le comble de l'histoire c'est le lieu choisi par le président pour faire de telles révélations: un sommet soi-disant pour l'unité et la réconciliation des Rwandais!  Dans quel pays et sous quelle direction?  L'on peut parier que n'est pas dans le pays de Kagame et sous la direction de sa clique profondément convertie à la justification des crimes contre l'humanité que les Rwandais vont se réconcilier.